Pean uskumatusega tõdema, et augusti keskpaik läheneb...see tähendab vaid mõnede sammude kaugusel olemist oma uuest elust... No niii uskumatu ikka! Kõige enam kardan ühikaelu juures tudengielu, just õppimist: neid loenguid, sammupidamist, kursusetöid.. lisaks ka toakaaslast loodan, et hakkan temaga ikka läbi käima...ooooh!!.milline see elu küll olema saab... aga samas - kui teised on toime tulnud, miks siis mina ei peaks tulema?:D Saatus ikka juhib elu;)
Homme lähen  suvepealinna, juhuuu! Esimese öö veedan praeguste plaanide kohaselt onutütre pool, laupäeval aga pidutsen, tänaostetud ja kauavalitud punaste lakk-kingadega;))) Näis, kas öömaja siis ongi vaja;D Ojheah, tahaks veel võimalikult palju pruunimaks saada, näis, kas õnnestub... Oh, päiksekene, Sa viibi veel!!!

P.S. No kes minus ometi tahtejõudu kasvataks, et peab tegema rohkem trenni ja loobuma liigsöömisest??! No tõesõna, nagu õgard olen viimasel ajal:D:S
Okei, ma ei vingu, hakkan hoopis pihta:)))(Y)