Täna on mul viimane sulnis suvepäev kodus. Ümberelamaasumine on ikka tülikam kui arvasin, eriti, kui minna mitmeks kuuks järjest... Terve diivan on kõrgest riidevirnast lausa lookas, mu voodil on muud asjad... Hea, et ma ikka bussiga ei lähe, vaid autoga! Tundub, et see oleks suhteliselt võimatuks osutunud:D
Taas kord on üks imeilus aastaaeg sulgenud enda järel mälestusigavikuukse. Suvest saab taaskordne kogumisalbumi materjal, mille järgi võib vaid tulevat samastada/millega võrrelda...
Muuseas täna algas SL Õhtulehe finaalhääletus;) Hoian aga pöidlaid-varbaid, et Kersti ikka tuleks võitjaks!
Lugejad, palun kiigake ja HÄÄLETAGE!:)))
http://suvetydruk.ohtuleht.ee/(X(1)S(b0bxthz5rnca4knt3ahlekiv))/ViewContestAccount.aspx?ApplicationContestID=88&ContestAccountWorkID=10157
Tuesday, August 24, 2010
Järelkaja
Pole ammu kirjutanud, kuna hoost ja innust on vajaka jäänud. Eks ma siis jutusta takkajärele;)
15. augustil leidis aset igatsetut kostilkäik Nava külas elava täditütre juurde. Taas kord, juba 4. aastat tuli sammuda seda agrihõngulist kruusateeperve, ümbritset väikeste talumajakeste ning puhta loodusega. Ühes kohas, kus teeääres asetses jraavike ning paar noort puudki pikutas teeäärs, tundsin kerget lapseliku ärevuse ja peitusemänguhimu segu. Äge oleks, kui võiks olla maal, keset loodust, justkui maailmast äralõigatud...tundes vabadust...ooh, maainimesed on vist tõesti rahuhingelisemad kui linlased;D
Jõudnud täditütre uksetaha, sain aru, et tal on veel väga kiire, küllaltki tihe nädal, mitme projekti tähe all. Andsin külakosti kah, päevalilleseemnesegu, paki sarapuupähkleid, šoksitahvli ja Jossule üllatusmuna. Viimase kohta niipalju, et minu suureks esmaavastuseks ja imestuseks leidus magusas ovaalis vaid üks KLEEPS! Olnuks mina laps, pettunuks ma tõenäoliselt väga, olles eeldanud ikka midagi "toekamat". Aga Jossu näis plastikümbrisestki lõbu tundvat, seades neid oma suurtele varvastele. Oh neid lapseea rõõme!
Aitasin täditütart kiires majapidamises, koorides õunu, küürides nõusid (õues;)) ja tehes muudki maaplikalikku;).
Nägin ka 10aastast Liisut, nagu igal aastal. Ka minust sai justkui selle armsa lapse vanune tüdruk, hüpates heintesse, ronides postidel ja tehes lakka "linnupesi":D Käisime paadiga sõitmas ning hüppasin Liisu eeskujul riietega vette. Ülim metsikus ja vabadus! Sõudsime mööda Pikkjärve selle teise otsa, liivarannale, kus lasin Liisul end "matta"XD . Nautisin veel kord ujumisrõõme. Tagasisõites hakkas mul niivõrd külm...kahetsesin, et mõnd sari või tekki kaasa ei varunud. Õnneks lõpes kõik õnnelikult ning jõudsime, vältides Liisu kardetud luiki, tagasi kodukaldale.
Mu täditütar näib teadvat ikka päris palju keemiast. Nimelt mainis ta, et kasutab ainult sellist šampooni, mis ei sisalda soodiumlaurüülsulfaati, mida "odavad šampoonid" sisaldama pidid. Tema teebki kõiksugu asju ise: keedab seepi, vormib põlvel savipotte, on värvinud kohupiimaga seina, peseb roosiveega nägu...Soolahambapasta oli minu jaoks hoopis omaette klass: soolaterad krõbisemas, vahust ei jälgegi... Oeh, ökoelu on suisa paeluv, kuid poehambapastast ma iial ei loobuks. Ühe asja aga olen pannud kõrvataha, nimelt viinamarjaseemneõli, naturaalne ökotoode, mida tarvitatakse näovee asemel. Ah jaa - nägin ju ka pere lüpsikitse nimega Vaaru. Söötsin teda, tegin ka pilte, millest nii mõnigi ajas suu kõrvuni:D:D Kui õues oleks olnud teler, millest oleks näidatud saadet temataolise loooma tapmisest, oleksin nutma puhkenud. Kitse soojad silmad, leebe ja ülimalt rahumeelne hoiak - no mis nülimisest siin rääkida!!!
Eriline avastus oli rohu seest vigastatud linnupoja leidmine. Vaesekese tiivake veritses ja süda lausa värises hirmust:( Hoidsin teda peos, tahtisn ta loomakliinikusse viia, kuid kahjuks oli see juba kinni. Hiljem tegime talle aseme lauta, kindlasse kohta koos sepikuviilu ning veega ning lasime tal kosuda. Hiljem olevat ta sealt välja lennanud. Mingu tal hästi!
Oma üllatuseks veetsin öö lakas! Meenutades 4 aasta taguseid seike hirme/seike seoses sellega, oli see suisa julgustükk! Seoses sellega tuleb meelde samapäevane elamus, mil pugesin, pererahva teadmisel minu järveleminekust,lakka puhkama. Tukkusin seal pisut ning kui ärkasin, tundsin muigelsui, nagu poleks mind olemaski. Viibides kusagil maailmaserval, rahva teadvusest väljas...määramatuses...Oijah, üksiolemises on võlusid...
16. augustil pidin juba Tartu minema, Marii onu korterisse õhtul pidutsema, kuid sain temalt SMS-i, et ei saagi, kuna kortas on külalised. Otsustasin siiski minna, ööbida 24/7 lahtiolevas Statoilis, kuid mõtlesin ümber. Magasin järjekordse ööune nostalgilises lakas. Seekord külalise seltsis. Tegin parajasti trenni (jalgrattasõit ja kõhulihased), kuulates MP3-e, kui kuulsin naisterahva meeleheitlikku poolsosinat: "Palun lõpeta ära!!!" Võpatasin, küsisin, milles asi. Sain teada (kui ikka õigesti kuulsin), et põrand vibreerib:D:D:D Puupõrand! Jäi selgusetuks, kuidas see võimalik saab olla, kuid rohkem ma sel ööl liigutada ei julgenud.
17. augusti hommikul kl 6 paiku seadsin sammud Lepiku peatuse poole, et sõita Tartu bussijaama, kus sain Mariiga kokku, et koos Tallinna minna. Pikemalt ei seleta siinkohal, miks ja kuhu, kuid võtan selle käigu kokku lausega: kõik läheb ilmselt nii, nagu minema peab, kergendust toob teadmine, et on asju, mis lihtsalt pole enda teha.
Ainus positiivsem kogemus oli, et sain mitu uut hilpu: teksamotiiviga retuusid, 3 T-särki-pluusi ning Mariiga vastastikku ostsime sõpruse märgiks kassikujulise kaunistusega sõrmuse, säravad kui teemantid:) Tegime ka pilte, sõrmused sõrmes. Samuti proovisime erinevaid öösärke ning pildistasime riietuskabiinis. Mina avastasin eriti mugavad olevat ühed ööriide alt läbikumavad kõrgevärvlilised alukad:D
Õhtul jõudsin koju natuke enne südaööd. Jalutasin, kerge kõhedus hinges, koju.
15. augustil leidis aset igatsetut kostilkäik Nava külas elava täditütre juurde. Taas kord, juba 4. aastat tuli sammuda seda agrihõngulist kruusateeperve, ümbritset väikeste talumajakeste ning puhta loodusega. Ühes kohas, kus teeääres asetses jraavike ning paar noort puudki pikutas teeäärs, tundsin kerget lapseliku ärevuse ja peitusemänguhimu segu. Äge oleks, kui võiks olla maal, keset loodust, justkui maailmast äralõigatud...tundes vabadust...ooh, maainimesed on vist tõesti rahuhingelisemad kui linlased;D
Jõudnud täditütre uksetaha, sain aru, et tal on veel väga kiire, küllaltki tihe nädal, mitme projekti tähe all. Andsin külakosti kah, päevalilleseemnesegu, paki sarapuupähkleid, šoksitahvli ja Jossule üllatusmuna. Viimase kohta niipalju, et minu suureks esmaavastuseks ja imestuseks leidus magusas ovaalis vaid üks KLEEPS! Olnuks mina laps, pettunuks ma tõenäoliselt väga, olles eeldanud ikka midagi "toekamat". Aga Jossu näis plastikümbrisestki lõbu tundvat, seades neid oma suurtele varvastele. Oh neid lapseea rõõme!
Aitasin täditütart kiires majapidamises, koorides õunu, küürides nõusid (õues;)) ja tehes muudki maaplikalikku;).
Nägin ka 10aastast Liisut, nagu igal aastal. Ka minust sai justkui selle armsa lapse vanune tüdruk, hüpates heintesse, ronides postidel ja tehes lakka "linnupesi":D Käisime paadiga sõitmas ning hüppasin Liisu eeskujul riietega vette. Ülim metsikus ja vabadus! Sõudsime mööda Pikkjärve selle teise otsa, liivarannale, kus lasin Liisul end "matta"XD . Nautisin veel kord ujumisrõõme. Tagasisõites hakkas mul niivõrd külm...kahetsesin, et mõnd sari või tekki kaasa ei varunud. Õnneks lõpes kõik õnnelikult ning jõudsime, vältides Liisu kardetud luiki, tagasi kodukaldale.
Mu täditütar näib teadvat ikka päris palju keemiast. Nimelt mainis ta, et kasutab ainult sellist šampooni, mis ei sisalda soodiumlaurüülsulfaati, mida "odavad šampoonid" sisaldama pidid. Tema teebki kõiksugu asju ise: keedab seepi, vormib põlvel savipotte, on värvinud kohupiimaga seina, peseb roosiveega nägu...Soolahambapasta oli minu jaoks hoopis omaette klass: soolaterad krõbisemas, vahust ei jälgegi... Oeh, ökoelu on suisa paeluv, kuid poehambapastast ma iial ei loobuks. Ühe asja aga olen pannud kõrvataha, nimelt viinamarjaseemneõli, naturaalne ökotoode, mida tarvitatakse näovee asemel. Ah jaa - nägin ju ka pere lüpsikitse nimega Vaaru. Söötsin teda, tegin ka pilte, millest nii mõnigi ajas suu kõrvuni:D:D Kui õues oleks olnud teler, millest oleks näidatud saadet temataolise loooma tapmisest, oleksin nutma puhkenud. Kitse soojad silmad, leebe ja ülimalt rahumeelne hoiak - no mis nülimisest siin rääkida!!!
Eriline avastus oli rohu seest vigastatud linnupoja leidmine. Vaesekese tiivake veritses ja süda lausa värises hirmust:( Hoidsin teda peos, tahtisn ta loomakliinikusse viia, kuid kahjuks oli see juba kinni. Hiljem tegime talle aseme lauta, kindlasse kohta koos sepikuviilu ning veega ning lasime tal kosuda. Hiljem olevat ta sealt välja lennanud. Mingu tal hästi!
Oma üllatuseks veetsin öö lakas! Meenutades 4 aasta taguseid seike hirme/seike seoses sellega, oli see suisa julgustükk! Seoses sellega tuleb meelde samapäevane elamus, mil pugesin, pererahva teadmisel minu järveleminekust,lakka puhkama. Tukkusin seal pisut ning kui ärkasin, tundsin muigelsui, nagu poleks mind olemaski. Viibides kusagil maailmaserval, rahva teadvusest väljas...määramatuses...Oijah, üksiolemises on võlusid...
16. augustil pidin juba Tartu minema, Marii onu korterisse õhtul pidutsema, kuid sain temalt SMS-i, et ei saagi, kuna kortas on külalised. Otsustasin siiski minna, ööbida 24/7 lahtiolevas Statoilis, kuid mõtlesin ümber. Magasin järjekordse ööune nostalgilises lakas. Seekord külalise seltsis. Tegin parajasti trenni (jalgrattasõit ja kõhulihased), kuulates MP3-e, kui kuulsin naisterahva meeleheitlikku poolsosinat: "Palun lõpeta ära!!!" Võpatasin, küsisin, milles asi. Sain teada (kui ikka õigesti kuulsin), et põrand vibreerib:D:D:D Puupõrand! Jäi selgusetuks, kuidas see võimalik saab olla, kuid rohkem ma sel ööl liigutada ei julgenud.
17. augusti hommikul kl 6 paiku seadsin sammud Lepiku peatuse poole, et sõita Tartu bussijaama, kus sain Mariiga kokku, et koos Tallinna minna. Pikemalt ei seleta siinkohal, miks ja kuhu, kuid võtan selle käigu kokku lausega: kõik läheb ilmselt nii, nagu minema peab, kergendust toob teadmine, et on asju, mis lihtsalt pole enda teha.
Ainus positiivsem kogemus oli, et sain mitu uut hilpu: teksamotiiviga retuusid, 3 T-särki-pluusi ning Mariiga vastastikku ostsime sõpruse märgiks kassikujulise kaunistusega sõrmuse, säravad kui teemantid:) Tegime ka pilte, sõrmused sõrmes. Samuti proovisime erinevaid öösärke ning pildistasime riietuskabiinis. Mina avastasin eriti mugavad olevat ühed ööriide alt läbikumavad kõrgevärvlilised alukad:D
Õhtul jõudsin koju natuke enne südaööd. Jalutasin, kerge kõhedus hinges, koju.
Friday, August 13, 2010
Suvi, suvi, Sa viibi veel!
Täna tulin Tartu-tripilt, kus olin alates kolmapäevast. Kohtusin ka Einastote perega, vestlesime-jalutasime suvises augustipärastlõunas, hiljem einestasime kohvikus. Tegime mitu-mitu pilti ning olime (selle jaoks) ilusad;D Mul juhtus telefoniga jama: puutetundlikud klahvid lakkasid töötamast, nii et ma ei saanud isegi sõnumit vastu võtta ega helistada:S Kahtlustan, et asi oli mobla liiglähedal hoidmises oma kehale...aga pole kindel:/ Igatahes andis Pets mulle asendusmobla, küll vanema mudeli, kuid siiski olulise sidevahendi. Aga oma mobiili tahan ma ikka tagasi:( Mulle meeldib küll uunikum, kuid seda vaid juhul, kui see pole sundkorras.
Õhtul suundusime Gerdaga (minu pisut koperdavate jalgadega) CT-sse. Algul plaanisime mujale, kuid ei jõudnud, kuna kell lähenes ootamatult tasulisele osale ehk peale 00.00-i. Kuna klubis, olgugi, et minu jaoks veidi nostalgilises, polnud mu jaoks suuremat teha, viibisime seal vaid pool tundi! Muide, ma olen ilmselt tõesti muutunud, võrreldes 3 aastaga. Nimelt esitasin turvamehele oma ID-kaardi, millel oli 3 a vana pilt minust. Olin seal nagu tõeline (pensionäriohtu) raamatukogutädi: kahvatumat jumet "kaunistamas" vanad prillid ning nägu raamimas pailapselik tukk:D Turvamees vaatas korduvalt vaheldumisi mu pilti ja reaalset mind ja küsis, kas mul pole lisadokumenti kaasas. Siiski lasti mind sisse:D
Öösel nägin naljakas-jubedat und: Gerda lõikus kääridega mu teksaseid, üritades neid "moodsamaks" teha. Mina, olles ülimalt solvunud, asusin karistuseks lõhkuma sõbranna uut pluusi:D Nii mitu korda kangastus see uni mu silme ees, üsnagi reaalselt...;P Aga kes ütleks, et ma ka päriselt sel puhul nii ei käituks?!;P
Järgmisel õhtul võtsime peole kolmandaks ka Marii. Tegime end korda, lisaks veel mõned pildid ja kokteili sidrunhappega, mida ma kartsin, et see suretab mu hambad...:D:D
Algul veetsime aega Püssirohukeldis. Lootsin saada härja selga, kuid paraku jäin hiljaks:( Kahju, sest v-b oleks hea pildi saanud:D Mängis ansambel, mille nime ma ei uurinud. Lõhkusime kogemata õllekannu ära, turvamees nõudis, et selle kinni maksaksime. Otsisime kellegi, kes sade meie eest teeks. Tolleks "õnnelikuks" osutus noor onkel, kes minuga tantsis:P:D Mis oleks naised ilma meesteta...;);D
Tänaval tutvusime paari kutiga, kes viisid meid autosõidule ning astusid ka meie poole. Sõitsime vee äärde, meie Gerdaga ujusime tähistaevalaotuse all, mina esimest korda...lihtne, kuid samas kordumatu elamus!
Hiljem käisin veel mina üksi nendega linna peal sõitu tegemas ning siis pikutasime viiekesi ühes voodis:D:D Aa, nad käisid keset ööd meile jätti ostmasXD Muide, olin pisut purjakil, ei tohiks küll, kuid no juhtus siiski:!
Hommikul oli üks kuttidest nii unine (teine sõitis Mariiga ära), et ma pidin teda jalust sikutama, no on's see tõesti meheuni?!:D Nagu kunagine reklaam: "Ei taha tööle minna?" Ta jäi veel taburetileg tuttu, köögis, kukkus "kolksti!" ümber. Hommikul, olles tööle ammu hilinenud, ei mäletanudki ta vist suurt juhtunust!:D
Täna pidin 12.40-ks olema noortenõustaja juures, Viljandi Haiglas. Tunnistan, et see ei andnud mulle midagi juurde, kui siis niipalju, et nägin reaalselt günekoloogilise läbivaatuse tooli:D Õnneks mind ei saadetud sinna... Ei arst ega mina saanud aru, miks ma üldse seal olen, kuna mul lihtsalt ei olnud kripeldavaid küsimusi: tean ju enamasti kõike nii kaitsevahenditest kui seksuaalelust.
Täna magasin õhtupoole vist 3 tundi, ned on need peotagajärjed!;)
Head ööd!
Õhtul suundusime Gerdaga (minu pisut koperdavate jalgadega) CT-sse. Algul plaanisime mujale, kuid ei jõudnud, kuna kell lähenes ootamatult tasulisele osale ehk peale 00.00-i. Kuna klubis, olgugi, et minu jaoks veidi nostalgilises, polnud mu jaoks suuremat teha, viibisime seal vaid pool tundi! Muide, ma olen ilmselt tõesti muutunud, võrreldes 3 aastaga. Nimelt esitasin turvamehele oma ID-kaardi, millel oli 3 a vana pilt minust. Olin seal nagu tõeline (pensionäriohtu) raamatukogutädi: kahvatumat jumet "kaunistamas" vanad prillid ning nägu raamimas pailapselik tukk:D Turvamees vaatas korduvalt vaheldumisi mu pilti ja reaalset mind ja küsis, kas mul pole lisadokumenti kaasas. Siiski lasti mind sisse:D
Öösel nägin naljakas-jubedat und: Gerda lõikus kääridega mu teksaseid, üritades neid "moodsamaks" teha. Mina, olles ülimalt solvunud, asusin karistuseks lõhkuma sõbranna uut pluusi:D Nii mitu korda kangastus see uni mu silme ees, üsnagi reaalselt...;P Aga kes ütleks, et ma ka päriselt sel puhul nii ei käituks?!;P
Järgmisel õhtul võtsime peole kolmandaks ka Marii. Tegime end korda, lisaks veel mõned pildid ja kokteili sidrunhappega, mida ma kartsin, et see suretab mu hambad...:D:D
Algul veetsime aega Püssirohukeldis. Lootsin saada härja selga, kuid paraku jäin hiljaks:( Kahju, sest v-b oleks hea pildi saanud:D Mängis ansambel, mille nime ma ei uurinud. Lõhkusime kogemata õllekannu ära, turvamees nõudis, et selle kinni maksaksime. Otsisime kellegi, kes sade meie eest teeks. Tolleks "õnnelikuks" osutus noor onkel, kes minuga tantsis:P:D Mis oleks naised ilma meesteta...;);D
Tänaval tutvusime paari kutiga, kes viisid meid autosõidule ning astusid ka meie poole. Sõitsime vee äärde, meie Gerdaga ujusime tähistaevalaotuse all, mina esimest korda...lihtne, kuid samas kordumatu elamus!
Hiljem käisin veel mina üksi nendega linna peal sõitu tegemas ning siis pikutasime viiekesi ühes voodis:D:D Aa, nad käisid keset ööd meile jätti ostmasXD Muide, olin pisut purjakil, ei tohiks küll, kuid no juhtus siiski:!
Hommikul oli üks kuttidest nii unine (teine sõitis Mariiga ära), et ma pidin teda jalust sikutama, no on's see tõesti meheuni?!:D Nagu kunagine reklaam: "Ei taha tööle minna?" Ta jäi veel taburetileg tuttu, köögis, kukkus "kolksti!" ümber. Hommikul, olles tööle ammu hilinenud, ei mäletanudki ta vist suurt juhtunust!:D
Täna pidin 12.40-ks olema noortenõustaja juures, Viljandi Haiglas. Tunnistan, et see ei andnud mulle midagi juurde, kui siis niipalju, et nägin reaalselt günekoloogilise läbivaatuse tooli:D Õnneks mind ei saadetud sinna... Ei arst ega mina saanud aru, miks ma üldse seal olen, kuna mul lihtsalt ei olnud kripeldavaid küsimusi: tean ju enamasti kõike nii kaitsevahenditest kui seksuaalelust.
Täna magasin õhtupoole vist 3 tundi, ned on need peotagajärjed!;)
Head ööd!
Monday, August 9, 2010
Käidud!
Ongi taas kordne suvetuur seljataga. Reedel võtsin rannas päikest ja sain Kessuga kokku, kõndisime tema poole. Seal pugisin krõpsu..ooh, no mind küll!:D:D Õhtul suundusime peole, Bravosse. Tantsisin ja higistasin. Cool D oli külalisena laval, mina ja mõned tüdrukud veel käisid kõrgemal jalga keerutamas. Üks intsident oli ka: üks neiu kukkus nii õnnetult, et oli verine, jube ja harjumatu vaatepilt... Õnneks sai ta omil jalul välja.
Laupäeval plaanisin päevitada, kuid päike mängis mäkra. Tuli mõte minna veeparki sulistama...kaalusin, kas minna või mitte...siiski otsustasin meelt lahutada. Ma ei pidanud kahetsema! Olin juba unustanud, kui nostalgilisse ja pehmesse meeleollu see paik mind viib:)))
Lõbustused jätkusid Tivoliga - sai end palju väntsutet: pea alaspidi, kukerpallid, õõnepuurivad ringlused... Kael ja käed jäid suisa valusaks, lisaks kurk suurest kiljumisest.
Ööbisin onutütre pool. Olin kella neljani üleval, jälgisin DVD pealt õudukat "Mägedel on silmad". Vot sellele pole küll vist verisuse poolest konkurenti, tõsiselt! Mulle meeldis, just nagu üks õige horror olema peab. Psüühikahäireid ei tekkinud ja öösel kisendama ei kukkunud.
Ma olen ikka paras tuulepea: pidin eile ootama Kessut Tammsaare peatuses, et ta mulle mu topi ja dressika tooks. Kuna korrusmajadele oli vastav nimi, oletasin, vaatamata silti, et ka sealne bussipeatus on Tammsaare! Nii väsitasingi inimest, häbi mulle!:d
Muide, minu tädi jõudis reedel USA-st tagasi! Nii aeglaselt, kuid samas nii kiiresti on see kuu aega möödunud. Aga eks elu lähebki kiiresti, isegi siis, kui see alati nii ei tundu...;)
Laupäeval plaanisin päevitada, kuid päike mängis mäkra. Tuli mõte minna veeparki sulistama...kaalusin, kas minna või mitte...siiski otsustasin meelt lahutada. Ma ei pidanud kahetsema! Olin juba unustanud, kui nostalgilisse ja pehmesse meeleollu see paik mind viib:)))
Lõbustused jätkusid Tivoliga - sai end palju väntsutet: pea alaspidi, kukerpallid, õõnepuurivad ringlused... Kael ja käed jäid suisa valusaks, lisaks kurk suurest kiljumisest.
Ööbisin onutütre pool. Olin kella neljani üleval, jälgisin DVD pealt õudukat "Mägedel on silmad". Vot sellele pole küll vist verisuse poolest konkurenti, tõsiselt! Mulle meeldis, just nagu üks õige horror olema peab. Psüühikahäireid ei tekkinud ja öösel kisendama ei kukkunud.
Ma olen ikka paras tuulepea: pidin eile ootama Kessut Tammsaare peatuses, et ta mulle mu topi ja dressika tooks. Kuna korrusmajadele oli vastav nimi, oletasin, vaatamata silti, et ka sealne bussipeatus on Tammsaare! Nii väsitasingi inimest, häbi mulle!:d
Muide, minu tädi jõudis reedel USA-st tagasi! Nii aeglaselt, kuid samas nii kiiresti on see kuu aega möödunud. Aga eks elu lähebki kiiresti, isegi siis, kui see alati nii ei tundu...;)
Thursday, August 5, 2010
Pean uskumatusega tõdema, et augusti keskpaik läheneb...see tähendab vaid mõnede sammude kaugusel olemist oma uuest elust... No niii uskumatu ikka! Kõige enam kardan ühikaelu juures tudengielu, just õppimist: neid loenguid, sammupidamist, kursusetöid.. lisaks ka toakaaslast loodan, et hakkan temaga ikka läbi käima...ooooh!!.milline see elu küll olema saab... aga samas - kui teised on toime tulnud, miks siis mina ei peaks tulema?:D Saatus ikka juhib elu;)
Homme lähen suvepealinna, juhuuu! Esimese öö veedan praeguste plaanide kohaselt onutütre pool, laupäeval aga pidutsen, tänaostetud ja kauavalitud punaste lakk-kingadega;))) Näis, kas öömaja siis ongi vaja;D Ojheah, tahaks veel võimalikult palju pruunimaks saada, näis, kas õnnestub... Oh, päiksekene, Sa viibi veel!!!
P.S. No kes minus ometi tahtejõudu kasvataks, et peab tegema rohkem trenni ja loobuma liigsöömisest??! No tõesõna, nagu õgard olen viimasel ajal:D:S
Okei, ma ei vingu, hakkan hoopis pihta:)))(Y)
Homme lähen suvepealinna, juhuuu! Esimese öö veedan praeguste plaanide kohaselt onutütre pool, laupäeval aga pidutsen, tänaostetud ja kauavalitud punaste lakk-kingadega;))) Näis, kas öömaja siis ongi vaja;D Ojheah, tahaks veel võimalikult palju pruunimaks saada, näis, kas õnnestub... Oh, päiksekene, Sa viibi veel!!!
P.S. No kes minus ometi tahtejõudu kasvataks, et peab tegema rohkem trenni ja loobuma liigsöömisest??! No tõesõna, nagu õgard olen viimasel ajal:D:S
Okei, ma ei vingu, hakkan hoopis pihta:)))(Y)
Tuesday, August 3, 2010
Mul on igatsus. Igatsus oma tädi järele...no ei jõua oodata päevi, mil ta USA-st naaseb. Tahaks juba muljeid kuulda, talle oma suvest pajatada... August tähendab sooja suve lõppu, kuid millegi sama sooja algust!
Tiina võiks ka kodumaad külastada, ta pidi augusti lõpus tulema, aga... Oujeah, lähedasid inimese don ikka niiiii olulised!!!
Täna pidin Jassule külla minema, Paide, kuid selgus, et kokkulepitud bussi täna ei sõidagi! Järelikult peab edasi lükkama... Hee, juba üle aasta on meie tutvumisest, kuid kohtunud pole kunagi...we walk on by...
Ma mõtlen juba mitmendat päeva oma usulistele tõekspidamistele ning järeldanud, et saatusesse usun ma nagu enam kui palvetesse. Inimene võib loota, kuid lõpuks läheb ikka kõik nii, nagu saatus määrab ning inimene kas lepib sellega ajapikku või mõistab kohe, et nii ongi parim. Räägin omist kogemusist.
Veel: ma pean end käsile võtma...no täna saavutasin ka midagi: ei närinud enam nii palju röstileiba-saia;) Aga see-eest paar jätti + 1 šoks!!:S Oh, my body... nojah, elu on vaja nautida ning seda saab teha nt süües. Pean aga alternatiivid leidma... Kas või kummi närima;D;D
Tiina võiks ka kodumaad külastada, ta pidi augusti lõpus tulema, aga... Oujeah, lähedasid inimese don ikka niiiii olulised!!!
Täna pidin Jassule külla minema, Paide, kuid selgus, et kokkulepitud bussi täna ei sõidagi! Järelikult peab edasi lükkama... Hee, juba üle aasta on meie tutvumisest, kuid kohtunud pole kunagi...we walk on by...
Ma mõtlen juba mitmendat päeva oma usulistele tõekspidamistele ning järeldanud, et saatusesse usun ma nagu enam kui palvetesse. Inimene võib loota, kuid lõpuks läheb ikka kõik nii, nagu saatus määrab ning inimene kas lepib sellega ajapikku või mõistab kohe, et nii ongi parim. Räägin omist kogemusist.
Veel: ma pean end käsile võtma...no täna saavutasin ka midagi: ei närinud enam nii palju röstileiba-saia;) Aga see-eest paar jätti + 1 šoks!!:S Oh, my body... nojah, elu on vaja nautida ning seda saab teha nt süües. Pean aga alternatiivid leidma... Kas või kummi närima;D;D
Monday, August 2, 2010
Päikene paistab ja...meel on rõõ-õõõmus:D
Täna sai üle pika aja taas päevitatud! Nii ilus päikseline selge ilmake siin kodulinnas. Lausa lust kohe:)) Võtsin päieksevanni mitu tundi, aga koju minnes vaatasin pettunult kintse - :(( miks pole muutust?? Aga mul ongi nii, et säärtele hakkab enam kui ülemisele jalaosale.
Puuviljad on asendamatud! Tõsiselt. Kui poes vastava leti juures seisin, tundsin, et tahaks neid kõiki!!! Mmmmm!! Lisaks oli nii ka jäätisega:D Ostsin siiski hapusid ploome ja paar õuna. Sellega seoses tuleb meelde üks unenägu, milles nägin endal olevat terve suur kommilett, see kust saab ise paberkotti kühveldada. Aga päriselus ma siiski sellist ei sooviks, kuna...mis mu figuurist siis saaks...on küsitav;))
Head und ja magusaid-päikeselisi unenägusid!
Puuviljad on asendamatud! Tõsiselt. Kui poes vastava leti juures seisin, tundsin, et tahaks neid kõiki!!! Mmmmm!! Lisaks oli nii ka jäätisega:D Ostsin siiski hapusid ploome ja paar õuna. Sellega seoses tuleb meelde üks unenägu, milles nägin endal olevat terve suur kommilett, see kust saab ise paberkotti kühveldada. Aga päriselus ma siiski sellist ei sooviks, kuna...mis mu figuurist siis saaks...on küsitav;))
Head und ja magusaid-päikeselisi unenägusid!
Subscribe to:
Posts (Atom)