Uimane..

Täna olin terve päeva kuidagi uimane, loid. No ei viitsinud isegi linna ja tagasi kõndida! Juhtub, juhtub, nagu öeldakse.
Lugesin, kõhuli, nagu see mul kombeks on, mõned leheküljed raamatust "Läbi raskuste ilu poole". Heh, nagu kooliraamatut: kirjutasin tähtsamad nimed üles, et nende kohta hiljem netist uurida.
Mis netti puutub, siis arvasin, et ma olen arvuti taga istumisest mitmeks päevaks tüdinud (kuigi ma pole tglt arvutihaige), kuid - võta näpust; Internet on avatud maailm... aga sedagi mõistlikkuse piires;)
Sõin täna herneid ja mustikaid!! Mm, esimesed olid eriti head, ikka aia-mitte põlluherned: palju magusamad ja suuuuuuremad! Vot. Oijah, mõtlen ikka, et peaks Triiki veel kord külastama selle suve jooksul...noniiiiii armas koht, ehk on herneidki veel pisut alles...siis saaks taas pugida ja paksuks minna:D:D Aga enim igatsen ma rattaga läbi sooja suvetuule vuhisemist, nagu eelmine kord, Väike-Maarjasse ja tagasi. Hmm, ehk kohtab noid "külaparmegi" seal, saab taas dšjõuki teha ja nende ebaintelligentset, kuid samas naljakat juttu kuulata...;)

Suvi, kesta veeeeel....

Suvi...loodus ja suvi...

Liivaterakesed krabisemas jalge all, pehmendet poolleige vee värskendavast mõjust ning jalgapaitavaist laineist...Jahutav suvetuuleke on justkui puhur, mis viib argimõtted peast... Päike sillerdavas taevas, saades helki juurde laste kilkeist. Kummaliselt lihtsalt kättesaadav vabadus, tasuta vabadus, mille leiab oma kodu lähedusest loodusest!
Huvitav, miks ma varem selle peale ei tulnud, et kummipaadiga aerutamaminemiseks ei pea sugugi läbi linna rassima, vaid saab ka palju lühemat teed pidi!:D Hmm, jajah, head asjad ja ideed on sageli väärtuslikumad alles pärast kogemusi;)
Muide, mina avastasin juba nädalaid tagasi enda jaoks looduses jalutamise. Ilma kõrvamussita, kuulates suvise looduse lihtsaid hääli! Jaa, soojal suveõhtul roheluses patseerimine on üks mõnusamaid tegevusi, mida olen kunagi leidnud!

;)