Mehed, need mehed....
Ma tavaliselt inimesi ei kiru tagaselja, aga nüüd on selleks küll põhjust, kuna asi puudutab üht mu lemmiksõpra, õigemini tema südant. Nimelt, üks mees, hevimees Pärnu linnast arvas, et teda võib pidada mänguasjaks, marionetiks, keda lükata-tõmmata oma tahtmiste järgi. Tegelikkus on aga see, et too mees, kui teda siis nii saab nimetada, on seaduslikult abielus, kahe lapse isa, ja pidas samal ajal süüdimatult naist, kes ei oodanud temalt vaid muud kui armastust, hoidmist, tõelist kooselu. Kuid ta pidi pettuma...ja nüüd on ta süda purunenud...ja kõik selle li..mehelikkuse tõttu! Tasuks meenutada laulukest: si-si-siiisiiisitapead on need mehed, ja seda tollele mehele kah laulda!!
Küüvits on selle mehe nimi, et te teaksite!
Kõik mis sätendab ja hiilgab ei ole ju veel kuld... võib olla ka kassikuld.
ReplyDeleteTjah...sitt paistab ka eemalt nagu šokolaad või kuld, ilus, läikiv ja pruun...
ReplyDelete