*Sa oled nagu ruubikukuubik , mida ma eales kokku ei saa . Et saada suureks , peab olema väike . Et oleks elu , peab olema päike . Et oleks õnne peab olema sõber , kes hoiab Sind ja naerma paneb kõiges !
*Su isa pidi olema varas , sest ta varastas tähed taevast ja pani need Sinu silmadesse.
*Vahepeal igatsen Sind nii palju , et mul hakkab paha.
*Näkku ütled , südamesse läheb.
*Alati ei naera süda , kui huuled naeravad.Vaata silma ja sa näed mis on südames..
*Alati, kui ma nutan, ei tähenda et mul on valus, võib-olla mul on hirm, et võin su kaotada.
*Ainus inimene, kes mu pisaraid väärib, ei aja mind kunagi nutma.
*Üdini heade inimeste silmadest peegeldub põhjatut kurbust.
*Kui mind ükskord enam ei ole. Kui mind ükskord enam ei tule, ei näe Sa mu nime ekraanil, ei kuule mu häält Sulle vastamas, kui valid mu numbri … Kui vaatad mu pilti ja see on tuhmunud ja silmad, mis seal vastu vaatavad, on kauged ja võõrad. Kui hüüad mu nime ja sellele ei reageeri keegi… Kui püüad meenutada möödunud tutvust, inimest kellele Sa olid nii tähtis, nii vajalik, niii kallis.
Kui tunned hinges igatsust ja tühjust ise nüüd, siis tea, et mind siin enam pole. Olen läinud siit kaugele ära, kuhugi, kus pole enam seda valu, pole igatsust, sest Sina ei tule sinna niipea järele, kuhugi, kus on palju minusuguseid, kes taga nutavad sinusuguseid… Olen läinud, olen läinud lihtsalt ära!
- Viimase kohta niipalju, et kui kujutada ette mõne tõeliselt lähedase inimese kaotust, mõeldes neile ridadele, siis võimendab selle koostoime kujuteldavat kurbust pisaraini.
Kui neid ridu kellelegi ootamatult saata, siis jääb kindlasti mulje, nagu hakkaks nende saatja kohe-kohe rongi alla hüppama või on seda juba teinud.:D
No comments:
Post a Comment