Eile sain üle pika aja neljapäevasel päeval koju, kuna täna loenguid polnud. Vaatluspraktika praktikum pidi 12st 18-ni (!) olema, kuid härra Reinmaa otsustas, et kolmapäeval lõpetame selle ainega. Jessss!!! Praktilised tööd sain ka kõik tehtud ning aine arvestatud.
Eile õhtul hakkasin Viljandi poole hääletama Eerika peatuse kandist. Ma hääletan haruharva, kuid tuli tuju. Üksinda oli see teine kord. Üllatav on mu jaoks see, et seni on mind ainult naisterahvad peale korjanud. Sel korral siis üks tore kirikuõpetajast doktorant, kes tuli ususeminarist. Viis km enne kesklinna peatusime ühes majas, kus tema sõber tuli üht vana diivanit/voodit uudistama. Naine oli nii lahke, et sõidutas mind otse ´Männimäele, kus ma elan. Emale ma oma teeliseelust ei kõssanud. Pole vaja ärritada.
Alati, kui koju lähen, olen saanud mõne ühiskonda puudutava ebameeldiva uudise osaliseks. Sedapuhku siis rääkis ema, et tuleval aastal saabub arvatavasti maailmalõpp, kuna päike sulatavat oma kuumuse tõttu elektriliinid, nii et inimesed jäävad nälga, elu muutub kõlbmatuks... Siis kuulsin, et rebased (!) levitavat mingit pisikut, mis põhjustab maksakasvajat, ja see ei anna enne tunda, kui on keskmise kivi suurune ja maks tuleb eemaldada... Nojah. Elu on selline. Solaariumi vääga kahjulikust mõjust kuulsin samuti järjekordselt, aga no kes sellest siis teadlik pole!
Varsti eksamid, täna õppimine, homme, ülehomme...usinust on vaja!!!:))
Vahest ikka leidub sõbralikke inimesi ka. Ise ma hääletada ei julge eriti... Ära võta igasugu uudiseid nii südamesse, Sina ei saa neid muuta ja sinna midagi parata.
ReplyDeleteEi saagi. Kui lõpp tuleb, siis tuleb, Saatust väärata on raske.
ReplyDelete